Võnnus toimus 14 augustil 2010 suur KAERAJAANI TEATETANTS 2010. Teatetantsu idee ja loominguline inspiratsioon tuli Kalev Järvelalt, päeva aitas oma innustumisega Tartumaa rahvakultuurispetsialist Astrid Hallik! KaeraJaani TeateTantsu korraldasil sel aastal koostöös Võnnu Kultuurimaja, Võnnu vallavalitsus, Lääniste Külaselts ja MTÜ Liikumisvabadus. Suur oli Võnnu noorteaktiivi ja vabatahtlikest mängumaa ja liikluskorralduse ning heakorra tiimide abi! Aitäh kõigile abistajatele!
Võnnu KaeraJaani TeateTantsu suuremad toetajad: Eesti Kultuurkapital; Kohalik Omalagatuse Programm; Tartumaa Kultuurkapital; Värska Vesi AS, Agenda PRO AS, OÜ OLLUP, Rein Arrik, lava aitas ehitada Tanel Lepikov, jpt

Kaerajaan on Võnnus ära karatud!Ja kokkuvõttes on korraldajate emotsioon HEA! Iseenesest peale ilma (mida ei anna kuskilt otsast kontrollida ega ohjata) korraldustegevus toimis, vabatahtlikud tegid tööd (reguleerisid liiklust, kontrollisid prügi seisu, no majas vetsud ütlesid üles aga seda me ka kartsime ja sinna ei saa ka kahjuks miskit parata (peale erilise kapitaalse ümberehituse torustikes :-( aga eile hiljaõhtul, kui me korraldajad veel koos istusime, konte soojendasime ja järgi (ülierutuses veel muidugi olles) mõtlesime, siis  meie väikse VÕNNU jaoks oli see kaerajaan ikka suur asi! Ja seda tänu meie kõigile tantsijatele, kes tulid ja päeva nautisid ning tegid teatetantsust megavahva ettevõtmise!
Rahvatantsijad on tõesti nii vastupidavad ja rõõmsameelsed nagu räägitakse, sest mina sain antud kogemuse esmakordselt ja olen tõesõna teist - rahvatantsijad - vaimustuses!
Kutsun üles ka teid oma muljeid jagama - kuidas oli Võnnu teatetants? mis teile meeldis? mida võiks teinekord teistmoodi teha hoopiski? jne.... oleksime üliväga õnnelikud ja tänulikud kui võtate vaevaks meile tagasisidet anda! Üleskutse kuuldub kõigile, oma tagasisidekirjad saatke aadressile kultuur@vonnu.ee

Palavas varalõunapoolikus hakkaksid rühmad kogunema Võndu, et imetleda julgete tantsu vabalaval, kuulata meeleoluks lõõtsmoonikuid, kes tõmbasid lõõtsa nii vabalaval kui laadaplatsil! Ning kui laulma hakkas noorteansambel Kruuv, siis lava ees olid pea sama noored kui laval ning kaerajaan oli popp! Tamme Tõrukesed näitasid kõigile, kuidas saab kaerajaani tantsida igasuguste töötluste järgi! Päike kõrvetas ja värska vesi kulus! Ning siis saabus aeg, kell kukkus ja lava ette tormas vuntsides rahvatantsu isa Järvela, kes pani rahvatantsijad kükitama, plaktsutama, kõikuma ja vonklema - see kõik kuulus lavatribüünse kaerajaani juurde! Nüüd on ka see variant meil selge. Õppisid lapsed, memmed, noorukid ja pealtvaatajaad, kõik said kaerajaani kiirkoolituse! Rahvatantsijaliku kogemusega, et kõik võtab aega, ajasid maast ja ilmast juttu teepervel tantsurahvas, kui buss sõitis äikse-eelses kuumuses ning vedas lõbusaid (põhjendamatult optimistlikke mõeldes ilmale) kergejalgu kaerajaani maanteemõõdu vahepunktidesse Ja siis tuli taevaluukidest rahvatantsijatele kaela dušš, mis ei hoolind pükstest ega seelikutest - kõik olid läbimärjad varbavahedeni ning lõpuks polnud enam vahet mitu vihmasabinat kaela sadas järgepanu, sest oli soe, oli mõnus karata, oli käimas kaerajaani teatetants. Hobused vedasid stoilise (nüüd võib öelda hobuliku) rahuga pille täis vankrit ning need pillid hüüdsid raabiku, mängisid reinlenderit ja hõiskasid kiigadi-kaagadit. Ja muidugi iga kaerajaani punkti juures kaerajaani - kogu massiga. Kõik tantsijad kargasid nagu üks mees ühes rütmis ja seda oli vaimustav vaadata mäealt, kuidas üks suur kargav rahvatants kulges allapoole ühes tantsuhoos. Ja saades lõpuks kaerajaani kargama, saidki aru, et ei sega ei vihm ülevalt ega lirtsuv varbavahe, sest nii mõnus-eufooriline tunne tekkis südamesse kaerajaani karates kõigi teiste kaerajaani armastajatega üheskoos! Ning rõõm oli seda suurem kui jõudsime sihtpunkti Võndu, kultuurimaja juurde, lava ette, kus kõik koos tantsisime jutti igale rühmale veel auks ja mõnuks 26 kaerajaani! Maha sai hüpatud 5400 meetrit kokku ja ikkagi paistis puhas tantsurõõm rahvatantsijate nägudelt!
Võnnus panime alguse uuele traditsioonile, et igal aastal kui rahvatantsijad kaerajaani koju tulevad, siis istustame uue pihlaka - armastuse ja valguse puu - ning varsti on meil väike oma kaerajaani tantsujuhtide allee, mis loodetavasti viib meie mõnusa uue tantsupõranda juurde! Küll saab olema uhke astuda mööda tantsujuhtide alleed ja kuulda kaerajaani :-D Kõik said oma kiidukirjad ja tänukirjad ja kaerakimbud ning muud ilusat-paremat ning kõige tähtsamana - korraldajate suure südamest sooja tänu - et tulite Võndu kaerajaanile, kaerajaani koju Simman oli meeleolukas aga rahvavaene, sest ilmataat ei andnud armu ja peoks ei jäänud enam jaksu. Aga küll jõuab :-D
Võnnu kaerajaan tänab teid ja ootab tagasi järgmine aasta! Kaerajaani järelkaja, pilte ja lugusid saab vaadata Võnnu Kultuuriblogist (aktiivne www.vonnukultuur.blogspot.com)