Asutamine: 1896.a

Taastamine: 25.04.1989.a

Tegevuse eesmärgid:
Küla sotsiaalse arengu edendamine põllumehe vaimsust kandvate kodanike vabatahtliku ühistegevuse kaudu.

Juhatus:
Kalju Kisand, Aivar Kõivistik, Eve Mardo, Heili Muuga, Uno Mällo, Jüri Peets - juhataja.

Revisjonikomisjon:
Aili Lepikov, Jaan Lepikov, Uno Mällo.

2002.aasta tähtsamad ettevõtmised:
Õppepäevad Meeksi ja Võnnu talupidajatele
02.märts - põllumajanduslikud alternatiivid
23.märts - metsa hooldamine, mahepõllumajandusest
03.aprill - praktikum Rõhul - viljapuude hooldus
18.mai - õppeekskursioon Viljandimaa taludesse
oktoober - lõikuspüha tähistamine
 

PÕHIKIRI

I. SELTSI EESMÄRK, ÜLESANDED

1. Võnnu Põllumeeste Selts (edaspidi “selts”) ühendab vabatahtlikkuse alusel Võnnus elavaid põllumehe vaimsust kandvaid kodanikke, kes soovivad aktiivselt osaleda küla sotsiaalse arengu edendamisel.
Selts tegutseb ühiskondlikel alustel.

2. Oma eesmärgi saavutamiseks täidab selts järgmisi ülesandeid:
a) edendab põllupidamist ja sellesse puutuvaid käsitsitöid;
b) propageerib teaduse ja tehnika saavutuste juurutamist põllumajanduses (korraldab näitusi, ekskursioone, seminare, kutsealavõistlusi);
c) sõlmib sideme Võnnu kooliga noorte kaasamiseks seltsi töösse ja põllumehe ameti populariseerimiseks noorte hulgas;
d) aitab kaasa külas kultuuri arengule, tavade ja kommete taaselustamisele ja laiendamisele;
e) annab oma liikmetele nõu ja abi põllumajandusse puutuvates küsimustes;
f) realiseerib põllumajandustoodangut naturaal- või töödeldud kujul;
g) arendab küla huvides ja seltsi oma tarbeks ehitustegevust;
h) levitab seltsi liikmete jt huvitatud kodanike vahel seemneid, koduse majapidamise tööriistu (korraldades selleks väljanäitusi, müügipäevi jne), annab nõu kõige kasulikumate põllu- ja käsitöö toodete müügi osas;
i) aitab varustada põllumajanduslikke tootjaid põhivahendite ja muude vajalike materjalidega;
j) levitab põllumajandusalaseid raamatuid ja annab ise ajalehte välja;
k) korraldab loenguid põlluharimise, loomakasvatuse, kodunduse küsimustes;
l) tegeleb kodukandi ajaloo uurimisega ja selle laiemale üldsusele tutvustamisega.

3.Seltsi juurde on õigus moodustada põllumajanduslikke ühistuid.

4. Põhikirjas nimetatud ülesannete täitmiseks  on seltsil õigus omandada ja omada rahalisi vahendeid ja materiaalset vara, neid müüa ja pantida, vajalikke ruume üürida ja oma tegevusega seotud seadusega lubatud lepinguid sõlmida.

5. Selts on juriidiline isik. Tal on pitsat, oma arveldusarve Hoiupangas, oma häälekandja ja õigus kujundada oma sümboolikat. Selts tegutseb isetasuvuse põhimõttel, tal on iseseisev bilanss ja juriidilise isiku õigused.

6. Seltsi ja tema eestseisuse tegevuskohaks on Tartu maakond Võnnu vald.

II  SELTSI LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7. Seltsi liikmeks võivad astuda kõik täisealised 18a kodanikud, kes:
a) tegelevad põllumajandussaaduste tootmisega ja
b) on elanud Võnnus 10 (kümme) aastat või omavad kinnisvara Võnnu vallas, samuti haridus- ja kultuuritöötajad (sõltumata eespool loetletud tingimustest).
Liikmekandidaadiks võetakse vastu alates 12 eluaastast. Liikmekandidaadil ei ole hääleõigust.
Seltsi liikmete arv ei ole piiratud.

8. Seltsi võivad kuuluda peale liikmete veel seltsi toetajad (sponsorid) ja auliikmed.

9. Auliikmed valitakse seltsi üldkoosolekul salajasel hääletamisel 2/3 häälteenamusega koosolekul viibivate seltsiliikmete hulgast. Auliikmeks võivad olla isikud, kellel on erilisi teeneid seltsi tegevuses või põllumajanduse arendamisel.

10. Seltsi liikmed osalevad aktiivselt seltsi ülesannete täitmises kõigis tema tegevusvaldkondades.

11. Toetajad (sponsorid) on juriidilised isikud (ettevõtted, asutused, organisatsioonid), kes osutavad seltsile abi või toetust kindlas valdkonnas (finantsabi, tehniline abi, ehituslik abi jne.), mis fikseeritakse vastava juriidilise isiku vastuvõtmisel seltsi, kuid neil ei ole hääleõigust.

12. Liikmeks võetakse vastu kirjaliku avalduse alusel juhatusele. Vastuvõtmise päevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise päeva. Kui juhatusel tekib liikme vastuvõtmisega lahkarvamusi, teatab ta sellest 3 päeva jooksul seltsi astuda soovijale ja paneb antud küsimuse arutusele järgmisel üldkoosolekul.
Märkus: asutajaliikmed loetakse seltsi liikmeks ilma üldkoosoleku kinnituseta.

13. Seltsi liikmetel on õigus:
a) valida ja olla valitud seltsi juhtorganitesse;
b) eesõigus osaleda seltsi üritustel, koosolekutel;
c) paluda abi põllumajanduslike probleemide lahendamisel;
d) avaldada arvamust seltsi töö kohta ja kaitsta oma seisukohta;
e) kasutada seltsi raamatuid, osaleda tasuta seltsi poolt korraldatud loengutel;
Märkus: isikud, kes tegutsevad põllumajandusliku tootmisega, kuid ei vasta p.7 lg.1 toodud tingimustele on seltsi liikmekandidaadid, nad võivad osaleda seltsi töös ja tasuda liikmemaksu, kuid neil ei ole hääleõigust.

14. Juriidilistel toetajatel (sponsoritel) on õigus osa võtta oma nime all seltsi üritustest (näitused, laadad).

15. Liikmetel ja toetajatel (sponsoritel) on õigus
a) saada konsultatsiooni seltsi liikmetelt või seltsi vahendusel;
b) õigus sihtannetusteks.

16. Seltsi liikmed on kohustatud:
a) osalema aktiivselt seltsi töös;
b) tõhustama seltsi tegevust;
c) juhendama liikmekandidaate;
d) tasuma liikmemaksu
Liikmemaksu tasutakse terve kalendriaasta eest, olenemata seltsi liikmeks astumise või liikmelisuse lõppemise ajast. Liikmemaksu tasumise konkreetse kuupäeva teatab eestseisus igale liikmele.

17. Toetaja (sponsor) on kohustatud:
a) võimaldama seltsi üritusteks ruume, spordirajatisi;
b) osutama abi eelnevalt kindlaks määratud valdkonnas.

18. Seltsi liige on kohustatud osutama võimaluse piires abi piirkonna põllumajandusele.

19. Liige, kes ei ole seltsi poolt määratud ajaks ära tasunud liikmemaksu, arvatakse seltsist välja astunud olevaks. Oma võlgnevuse likvideerimisel loetakse ta uuesti seltsi liikmeks.
Kui liige tegutseb vastuolus seltsi põhikirjaga või sooritab õigusvastase teo või kahjustab olulisel määral seltsi huve, arutatakse tema seltsist väljaheitmise küsimus läbi üldkoosolekul, vajalik on 2/3 liikmete kohalolek, otsustatakse salajasel hääletamisel 2/3 häälteenamusega. Seltsist välja arvatud liikmele teatatakse üldkoosoleku otsusest ja põhjustest kirjalikult 2 nädala jooksul. Kui liige soovib ise seltsist välja astuda, siis esitab ta sellekohase avalduse juhatusele. Seltsist väljaastumise päevaks loetakse juhatuse otsuse tegemise päeva.

III SELTSI VARA JA VAHENDID

20. Seltsi omandusse kuuluvad põhivahendid ja muu vara, mis on vaja põhikirja ülesannete täitmiseks.

21. Materiaalne vara ja rahalised vahendid moodustuvad:
a) sisseastumismaksudest
b) liikmemaksudest
c) toetajaliikmete ja muude organisatsioonide ja üksikliikmete toetustest ning sihtotstarbelistest annetustest;
d) seltsi juures tegutsevate ühistute kasumieraldistest;
e) korjandustest, kingitustest, päranduseks saadud vahenditest;
f) bilansist bilanssi üleantud vahenditest;
g) tasulistest üritustest jm laekumistest;
h) põhikirjas märgitud ülesannete täitmisest.

22. Seltsi vara ja vahendid kajastuvad tema iseseisvas bilansis. Selts valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara.

23. Seltsi rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes jooksvateks väljaminekuteks ja põhikirjaliste ülesannete täitmiseks sh
a) ürituste korraldamiseks;
b) põllumajandusalaste ringide tasustamiseks;
c) liikmetele laenu andmiseks;
d) seltsi otstarbeks materiaalse vara soetamiseks;
e) kultuurielu arendamiseks;
f) seltsi juurde moodustatud ühistutele laenu andmiseks;
g) oma häälekandja ja sümboolika väljaandmiseks;
h) vajaduse korral töötasude maksmiseks ja
i)  muude põhikirjas märgitud ülesannete lahendamiseks.

24. Selts vastutab oma kohustiste eest omavahendite ja varaga, millele seadusandluse kohaselt võib pöörata sissenõude.
Vastutus seltsi kohustiste järgi tekib seadusandluses või lepingus ettenähtud juhtudel.
Seltsi liikmete isiklikule varale sissenõuet pöörata ei tohi.

IV SELTSI STRUKTUUR JA JUHTIMINE

25. Seltsi juhtimisorganid on:
      üldkoosolek
      juhatus
      revisjonikomisjon

A. ÜLDKOOSOLEK

26. Seltsi kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

27. Korraline koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt 1x aastas. Korralise koosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja päevakorrast peab liikmetele teatama 10 päeva ette.

28. Erakorralisi üldkoosolekuid võib kokku kutsuda, kui seda nõuab juhatus, revisjonikomisjon või vähemalt 1/4 seltsi liikmetest. Erakorraline üldkoosolek arutab kiiresti lahendamist vajavaid küsimusi ja on otsustusvõimeline, kui osaleb 1/3 liikmetest.

29. Üldkoosoleku kvoorum on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt 1/3 kõigist liikmetest. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ka seltsi liikme esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine seltsi liige. Kui on tegemist põhikirja muutmise või täiendamisega, liikmest väljaheitmisega ja seltsi tegevuse lõpetamisega - on vajalik mitte vähem kui 2/3 liikmete kohalolek.
Märkus: kui üldkoosolek jäi pidamata vajaliku kvoorumi puudumise tõttu, siis kutsutakse uus koosolek kokku kolme nädala pärast ja koosolek on otsustusvõimeline vaatamata ilmunud liikmete arvule (päevakorda ei tohi seejuures muuta).

30. Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui hääli on võrdselt, otsustab juhatuse esimehe hääl.
P.9 ja p.29 lg.2 toodud küsimuste lahendamisel on vajalik 2/3 koosolijate häälteenamus.

31. Täiendavad ettepanekud ja küsimused üldkoosolekul arutamiseks tuleb eelnevalt esitada juhatusele hiljemalt 7 päeva enne üldkoosolekut.

32. Üldkoosolek
a) vaatab läbi ja kinnitab seltsi aastaaruanded ja tööplaanid;
b) teeb muudatusi ja täiendusi põhikirjas;
c) valib juhatuse
d) valib kolmeliikmelise revisjonikomisjoni;
e) vaatab läbi ja kinnitab aasta majandusliku tegevuse, sissetuleku-väljamineku eelarve;
f) teeb ettepanekuid materiaalsete varade ostmise, pantimise, rentimise, müümise kohta;
g) muudab sisseastumis- ja liikmemaksu määra;
h) määrab kindlaks uute liikmete vastuvõtmise korra;
i) lõpetab seltsi tegevuse;
j) valib seltsi auliikmed, otsustab seltsist väljaheitmise;
k) lahendab seltsi töös esilekerkinud küsimused, vaidlused;
l) lahendab seltsi siseselt seltsi liikmete vahelised lahkarvamused, kaebused.
Märkus: seltsi asutamiskoosolekul võetakse vastu põhikiri, määratakse seltsi struktuur, liikmemaksu ja sisseastumismaksu suurus, valitakse seltsi eestseisus.

B. JUHATUS

33. Seltsi asjaajamist juhib 7 liikmeline juhatus, milles liikmed on: juhataja ja tema abi, sekretär, kassapidaja, kolm liiget.

34. Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. Juhataja valitakse juhatuse liikmete poolt.

35. Juhataja kutsub juhatuse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.

36. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte tasakaalu korral otsustab juhataja hääl.
Oma eriarvamuse võib liige lisada protokollile ja siis on ta tehtud otsuse eest vastutamisest vabastatud.
 
 

37. Juhatuse ülesandeks on:
a) üldkoosoleku otsuste elluviimine;
b) seltsi tegevuse juhtimine üldkoosoleku vaheajal;
c) materiaalse vara (põhivahendid jm vara) soetamine ja realiseerimine;
d) ruumide üürimine üritusteks;
e) lepingute sõlmimine;
f) põllumajandussaaduste ostu- ja müügihinna määramine, ostmine ja müümine;
g) ehitustegevuse juhtimine;
h) igakuine kassarevideerimine;
i)  eelarve kokkuseadmine;
j) uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;
k) üldkoosoleku kokkukutsumine, aruandlus oma tegevusest.

38. Juhataja
a) juhatab juhatuse ja seltsi üldkoosolekut;
b) vaatab läbi saabuvad kirjad ja kirjutab alla seltsi poolt saadetavatele kirjadele;
c) jälgib põhikirja ja üldkoosoleku, juhatuse otsuste täitmist.
Juhataja äraolekul asendab teda abi.
39.Sekretär protokollib juhatuse ja seltsi üldkoosolekud, teeb aasta aruande seltsi tegevuse üle, valmistab ette lahendamist vajavad küsimused juhatuse ja seltsi üldkoosolekutel, toimetab kirjavahetust ja kinnitab seltsi pooolt väljasaadetud kirjad oma allkirjaga, võtab vastu avaldusi.

40. Kassapidaja peab arvet seltsi raha ja materiaalse vara üle, võtab vastu sissetulnud raha ja annab juhatuse otsuse ja eelarve alusel raha välja.

41. Juhatuse liikmed täidavad seltsi ülesandeid, neid omavahel ära jagades.

42. Vajaduse korral on juhatusel õigus maksta tasu erialase ettevalmistusega kodanikele, kes abistavad seltsi jooksvas asjaajamises. Tasu suurus on kokkuleppeline.

43. Juhatus esindab seltsi suhetes teiste isikute, asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega, lahendab vaidlusi nendega ja vajadusel pöördub seltsi huvide kaitseks kohtusse.

44. Seltsi juhatus võib anda volikirja seltsi liikmele või mõnele teisele seltsi huvides tegutsevale isikule teatud küsimuste lahendamiseks.

45. Üldkoosolek võib juhatuse ümber valida, kui juhatus ei tule oma tööga toime.

C. REVISJONIKOMISJON

46. Revisjonikomisjon revideerib seltsi finants-majanduslikku tegevust ning kontrollib seltsi juhtorganite otsuste täitmist vähemalt üks kord aastas ja kannab revideerimise tulemustest ette üldkoosolekul. Revisjonikomisjon valitakse kolmeks aastaks. Revisjonikomisjon on kolme liikmeline.

V SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE

47. Selts võib oma tegevuse lõpetada vastavalt üldkoosoleku otsusele (2/3 liikmetest ja 2/3 häälteenamusega). Kui vajalikku kvoorumit pole koos, siis tuleb juhinduda põhikirja p.29 märkusest.

48. Üldkoosolekul valitakse kolmeliikmeline seltsi lõpetamise komisjon, kes:
a) teatab seltsi tegevuse lõpetamisest põhikirja registreerinud organile ja pangale, esitab avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse;
b) tasub ära kõik arved;
c) viib läbi kõik lõpetamisega seotud tehingud (materiaalsete varade realiseerimine).

49. Peale arvelduste tegemist kutsub komisjon kokku viimase üldkoosoleku, maksab seltsi ülejäänud raha võrdsetes osades kõigi liikmete vahel välja.

                                                             *  *  *

50. Selts tegutseb põhikirja alusel. Põhikirjas registreerimata küsimuste puhul juhindub selts kehtivast seadusandlusest.