Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval kell 11:00.

VÕNNU KIRIKU AJALOOST

Võnnu kirikut hakati piiskop Hermani korraldusel ehitama 1232.a. Kirik õnnistati sisse 1236.a jakobipäeval ja pühendati apostel Jakobusele, kellelt sai endale ka nime. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Remondi käigus teda pikendati (1784. - 1787.a) ja ehitati uus torn (1789.a) ning laiendati aknaid. 1870. - 1871. aga ehitati altaripoolsesse ossa juurde külgtiivad. Kiriku altarimaali (1874) autoriks on O. von Moller . Altar pärineb aastast 1884, orel aastast 1895 ja kell aastast 1760 (Riia).
Tähelepanu väärib Peterburi kunstniku F.Trescorni poolt 1813. aastal valmistatud monument, mis kujutab murtud marmorsammast urniga ja selle kõrval seisvat leinava naise kuju. Hauamonumendi laskis ülesse seada parun Nolcen oma pojale R.von Nolcenile, kes langes Borodino lahingus.

Kui kirik aastal 1870 suuremaks ehitati, siis olnud kirikuõpetaja Oehrn sellepärast mures, et kuidas võiks uut ja paremat pilti vana pildi asemele saada, mis suurele kirikule sündsam saaks olema. Kust sinu meel ei mõtlegi, säält tuleb abi sinule, nõnda ka Võnnu kogudusele. Selnimetatud suvel sai õp. Oehrn kogemata Mäksa ja Kastre kindral von Esseni käest kuulda, et Peterburgi keiserliku akadeemia professor O. v. Moller soovib mõnele Liivimaa (ehk mõne oma kodumaa) kirikule üht altari pilti jäädavaks mälestuseks maalida ja et tema muud ei nõua selle eest, kui üksinda värvide kulu. Kunstnik oli nõus Võnnu kirikut selle kingituse osaliseks võtma ja asuski tööle Peterburgis. Seda kuuldes kinkis Kastre ja Mäksa pärishärra N. von Essen uue pildi kuludeks 100 rubl. hõbedat. Pildi maalimise töö lõpetas kunstnik 3 aasta pärast Kuresaares 1873.a. Tartu jõudes pandi pilt Jaani kirikus rahvale raha eest vaatlemiseks välja, et pildi ülemere siiatoomise kulusid katta. Kogudus võttis aga kulud enda kanda ja pilt toodi juba 27. veebr. Võndu ja asetati oma kohale.
Altaripilt on 14 jalga kõrge ja 9 jalga lai. Kõik kujud pildil on loomulikus suuruses maalitud, ja näitavad seda silmapilku, kui Jeesus risti pääl ütles selle jüngri vastu, keda tema armastas: “Vaata, see on sinu ema.” Jeesusest pahemal pool seisab Nikodeemus, kes kokkupandud kätega usus Jeesuse pääle üles vaatab. Tema kõrval seisab Joosep Arimatiast. Nende ees risti all põlvede pääl maas Maria Magdalena, kes kätega Jeesuse jalgu hoiab. Paremal pool risti all laotab Jeeuse ema Maria, keda jünger  Johannes toetab, oma käsi Jeesuse poole välja. Jeesuse ema taga seisab tema õde Kleopa – nuttev naine. Pilt on väga kunstimaitseliselt maalitud. Paksud mustad pilved hakkavad Jeesuse pääkohal kokku minema, nõnda et see valgus, mis pilvede pääl veel paistab, Jeesust ühes imelikus valguses näha annab. Kunstnik on osanud seda tööd nõnda teha, nagu seisaks Kolgata mägi ja need valuga täidetud inimesed seal elavana nägija silmade ees. Pildi serval, all, on kiri: “Ninda om Jummal sedda ilma armastanu.” Kui kunstiese, on pilt Haridus. Sots. ministeeriumi poolt muinsuskaitse alla arvatud.

Lühike ülevaade Võnnu – Jakobi ev. lut. kiriku ja kihelkonna elust – olust 700. – aastase kestvuse juubelipäeva mälestuseks. Kirjutanud ja väljaannud August Eduard Ein, Võnnu koguduse õpetaja. Tartus, 1932.a.
 

Legend Võnnu kiriku ehitamise kohta

Algul ei olnud ehitajatel Võnnu kiriku asukoha suhtes ühtlast arvamist, sest ühed tahtnud kirikut ehitada Kilgimäele, teised Suitsumäele. Viimasel koguni alustatud ehitamist, kuid kuna päevane töö öösi lõhutud, otsustatud kasutada tollal levinud tava: kahele härjale rakendatud koorem taha ja lastud loomad omapead minema. Soo ääres, praeguse kiriku kohal, jäänud härjad seisma ja hakanud sööma. Sellel kohal asutudki uuesti kirikut ehitama. Aga siingi ei edenenud algul töö: päeval laotud müürid olnud öösel maha langenud. Selle vastu leidnud ehitajad jälle uue nõu:otsustatud inimene kiriku seina sisse müürida. Kutsutud rahvas kokku ja küsitud, kes tahab hakata kiriku võtmehoidjaks. Keegi mees,  Jakob nimi, astunud kärmelt ette ja pakkunud end. Mees võetud kohe kinni ja müüriti elusalt. Müüris (loodepoolses seinas) pidavat ta praegugi veel olema. Pärast seda koletut tegu jäänud kiriku müürid pidama, kirik saanud peagi valmis ja nimetatud mehe järgi Jakobi kirikuks. Hiljem on Jakob ja muud vaimud kirikus sageli kummitanud.