Avaleht Dokumendiregister Privaatsuspoliitika

PostHeaderIcon Privaatsuspoliitika

Isikuandmete töötlemise põhimõtted Võnnu Vallavalitsuses:

Isikuandmete ja eraelulise teave töötlemisest

Võnnu Vallavalitsus kui ametiasutus täidab avaliku võimu ülesandeid, mistõttu ametiasutuse tegevus on avalik. Lähtuvalt seadustest on ametiasutusel kohustus teatud osa dokumentidest ja teabest Internetis avalikustada või teha muul viisil igaühele kättesaadavaks. Oma tegevuse käigus kogub ja töötleb ametiasutus ka isikuandmeid ja isikute eraelu puudutavat teavet. Juba iga kirjaliku pöördumisega ametiasutusse satub meie valdusse teave, mis võib riivata Teie eraelu, näiteks loetakse selliseks teabeks e-posti aadressi, andmeid elukoha kohata, telefoninumbrit jm.

Seadused on isikuandmete ja eraelu puudutava teabe menetlemiseks ja töötlemiseks näinud ette kitsendused. Ametiasutuse sisemise töökorraldusega püüame teha kõik, et isikute eraelu võimalikult vähe riivataks ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmed ei satuks kolmandate isikute valdusse.

Sellelt leheküljelt leiate, millisel eesmärgil ametiasutus isikuandmeid ja eraelu puudutavat teavet töötleb ning kuidas vastavaid andmeid kaitstakse või avalikkusele kättesaadavaks tehakse.

Kui ametiasutus on Teie hinnangul kogunud ja kasutanud Teie andmeid ebaseaduslikult või ei väljasta isikule tema kohta käivaid andmeid, siis on Teil õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.

Isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis

Võnnu valla omavalitsusüksused, Võnnu Vallavalitsus ja Võnnu Vallavolikogu, vastavate organite moodustatud komisjonid ning Võnnu Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) töötleb isikute andmeid seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele ja tema asutustele pandud ülesannete täitmisel ja täitmiseks. Isikuandmete töötlemisel lähtume “Isikuandmete kaitse seadusega“ ning Andmekaitse Inspektsiooni juhistega isikuandmete töötlemisele sätestatust.

Peamised isikuandmete töötlemisega seotud ülesanded

Isikuandmete töötlemise aluseks on üldjuhul isiku enda algatus (taotlus, avaldus, märgukiri, teabenõue jne – edaspidi nimetatud kiri) või isiku pöördumine vallavalitsuse või omavalitsusorganite poole. Isiku algatuse või osaluseta töötleb vallavalitsus isikuandmeid ainult siis, kus seadus näeb vastava õiguse avaliku ülesande täitmiseks ette.

Isikuandmeid (nimi, aadress, e-posti aadress, telefon, faksinumber) kasutatakse kirja saatjale vastamiseks, õigus- või haldusakti edastamiseks ning haldus- või väärteomenetluses täiendava teabe saamiseks vajaliku informatsiooni taotlemisel kirja adressaadiga kontakti saamiseks.

Asja menetlemiseks ning dokumendi kättetoimetamiseks kasutatakse  aadressiandmeid, mida menetlusosaline on ise ametiasutusele avaldanud või mis on kättesaadavad rahvastiku- või äriregistrist.

Isikuandmetega dokumente säilitatakse vastavalt Võnnu Vallavalitsuse dokumentide loetelus märgitud säilitustähtajale. Säilitustähtaja ületanud dokumendid hävitatakse. Dokumentide, mis hävitatakse, andmed kustutatakse ka dokumendiregistrist.

Mõningaid isikuandmeid sisaldavate või sisaldada võivate dokumentide üldisi säilitustähtaegu alljärgnevalt:

1) valla omavalitsusorganite õigusakte (vallavalitsuse korraldused, vallavolikogu otsused) ja protokolle säilitatakse alalisena;

2) rahvastikuregistri alusdokumentidena säilitatakse isikukoodide taotlused alalisena, elukoha- ja isikuandmete teated 55 aastat, sünni ja surma registreerimise avaldused 10 aastat;

3) ehitiste ja maa kasutamisega seotud dokumendid säilitatakse alalisena;

4) vallaeelarvest makstavate tasude, hüvitiste, toetuste, õppelaenu kustutamisega jms seotud dokumendid säilitatakse 7 või 10 aastat;

5) eraisikute kirjavahetust säilitatakse 3 või 5 aastat, valimisküsimustes alaliselt. Õigusaktidest tulenevalt võib kirjavahetusel olla ka lühem või pikem säilitustähtaeg;

6) vallaga töö- või teenistussuhtest lähtuvalt on personaliga seotud dokumente üldine säilitustähtaega 50 aastat; 2009. aastast säilitatakse töölepinguid 10 aastat lepingu lõppemisest arvates; tööohutuse ja töötervishoiuga seotud dokumente säilitatakse 55 aastat; atesteerimiselehti 25 aastat; vallavanema käskkirju puhkusele lubamiseks, teenistus- või töölähetusse suunamiseks, isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmiseks kasutamise hüvitamiseks 7 aastat ning majanduslike huvide deklaratsioone 5 aastat (alates 2014. aastast esitatakse huvide deklaratsioonid Vabariigi Valitsuse asutatud registrile, kes korraldab deklaratsioonide avalikustamise, säilitamise ning hävitamise);

7) ametiasutusse tööle kandideerimisel avalikul konkursil osalemise dokumente säilitatakse 4 kuud konkursi lõppemisest arvates;

8) füüsiliste isikutega sõlmitud töövõtu- ja käsunduslepinguid säilitatakse 10 aastat;

9) väärteomenetluse toimikuid säilitatakse 5 aastat.

Statistikat ja asutuse tegevuse kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma isikunimede ja kontaktandmeteta.

Isikuandmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine

Isikuandmed avalikustatakse ainult juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb seadusest.

Eraisikute kirjad (nii asutusse saabunud kui ka asutusest välja saadetud) registreeritakse Võnnu Vallavalitsuse elektroonilises dokumendiregistris. Dokumendiregistrile on kõikidel juurdepääs internetis Võnnu valla veebilehelt www.vonnu.ee

Avaliku teabe seadusest (§ 12 lg 3) lähtuvalt märgitakse dokumendiregistrisse kirja saatja ja saaja kohta nimi, aadress ja muud kontaktandmed. Dokumendiregistri avalikust vaatest on võimalik näha ainult isiku nime (aadressile ja kontaktandmetele ligipääsu ei ole). Kui dokumendiregistri väljadel olevast infost ilmneb teave, mis “Avaliku teabe seaduse(§ 35) alusel võib riivata kirja saatja eraelu või “Isikuandmete kaitse seadusest (§ 4 lg 2) lähtuvalt kajastada delikaatseid isikuandmeid, on dokumendiregistri avalikus vaates näha kirja saatja või saaja nime  initsiaalid. Muul juhul avalikustatakse dokumendiregistris kirja saaja või saatja ees- ja perekonnanimi.

Kui saadate ametiasutusele kirja paberdokumendina, kirja dokumendiregistri avalikust vaatest kätte saada ei ole võimalik. Kui saadate kirja elektrooniliselt ning see ei sisalda isikuandmeid või teavet, mis annab aluse dokumendile juurdepääsupiirang kehtestada, on Teie elektronkiri “Avaliku teabe seaduse § 12 lõike 4¹ alusel dokumendiregistrist kõikidele kättesaadav. Kirja saatja võib kirjas avaldada, et ei soovi kirja dokumendiregistri kaudu avalikustamist.

Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (§ 23 lg 5, § 31 lg 1, § 51 lg-d 6 ja 7) peavad Võnnu Vallavolikogu ja Võnnu Vallavalitsuse õigustloovad aktid (otsused ja korraldused) ning omavalitsusorganite istungite ja organite moodustatud komisjonide koosolekute protokollid olema igaühele kättesaadavad. Õigustloovad aktid (edaspidi õigusaktid) ja protokollid tehakse kättesaadavaks dokumendiregistri kaudu. Õigusaktides ja protokollides ei avalikustata isikute nimesid, elukohti ning kontaktandmeid. Kui õigusakt sisaldab lisaks isiku nimele ja kontaktandmetele muud seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, ei avalikustata õigusaktist ka vastava teabega osa (“Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 31 lg 2 ja § 51 lg 8). Kui õigusakti või protokolli sisu on valdavalt asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, õigusakti või protokolli ei avalikustata.

Õigusakt avalikustatakse koos isikuandmetega juhul, kui vastav kohustus tuleneb seadusest.

Vastavalt “Haldusmenetluse seadusele (§ 31) on ametiasutusel õigus dokumendi resolutiivosa (dokumendi osa, millega kedagi kohustatakse midagi tegema) avaldada kas üleriiklikus või kohalikus ajalehes või internetipõhises väljaandes “Ametlikud Teadaanded“. Dokumendi resolutiivosa avalikustatakse, kui

1) dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule;

2) puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada;

3) haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas.

Internetipõhises väljaandes “Ametlikud Teadaanded“ avalikustab ametiasutus isikuandmeid ka juhul, kui seda näeb ette eriseadus või selle alusel antud õigusakt (vt “Riigi Teataja seadus § 13, Ametlike Teadaannete põhimäärus; www.ametlikudteadaanded.ee ).

Isiku otsese osaluseta ja seadusest tuleneva aluseta edastab ametiasutus Võnnu valla Infolehes vastsündinute nimed, et õnnitleda uusi vallakodanikke ja nende vanemaid, samuti kaastundeavaldusena surnud vallakodanike nimed. Isikud, kes ei soovi, et nende lähedaste nimed õnnitluseks või kaastunde avaldamiseks ajalehes avaldatakse, teavitagu vastavast asjaolust vallavalitsuse vastavat spetsialisti (vanemregistripidajat või asendajana vallasekretäri) või  Võnnu valla infolehe väljaandmise eest vastutavat töötajat (vallavanema abi, tel 730 1465, e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ).

Isikuandmete kolmandatele isikutele, sealhulgas teistele asutustele edastamine

Eraisikutele edastatud või eraisikutelt saadud dokumendid on valdavalt  juurdepääsupiiranguga, kuna õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtuvalt sisaldab isiku kiri selle saatja või saaja  elukohaandmeid, telefoninumbrit, e-postiaadressi. Eelloetletud andmeid loetakse isiku eraelu puudutavaks teabeks ning see ei kuulu kolmandatele isikutele avalikustamisele  (v.a kui isiku nime või kontaktandmeid on kasutatud juriidilise isiku või asutuse esindajana). Muu kirjas märgitud teabe osas sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused sätestab “Avaliku teabe seadus“ (§ 35).

Hoolimata juurdepääsupiirangust, väljastab ametiasutus dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest, lepingust või muust toimingust tulenev õigus seda küsida (nt kohtueelne menetleja, kohus, järelevalveasutus jms).

Kui ametiasutusele saadetud kirjale vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastab ametiasutus selle vastavale asutusele, informeerides sellest ka kirja saatjat.

Kui kirjaga, mis on ametiasutusele saadetud või ametiasutusest väljastatud, soovitakse tutvuda teabenõude korras (alus “Avaliku teabe seadus“ 3. peatükk), analüüsib ametiasutus teabenõude saamisel, kas taotletavat dokumenti saab muutmata kujul väljastada või tuleb seda töödelda nii, et juurdepääsupiiranguga teave ei satuks kolmandate isikute valdusse. Igal juhul kaetakse väljastatavas dokumendis kirja saaja või saatja kontaktandmed (aadress, e-postiaadress, telefoninumber).

Ametiasutuses ning omavalitsusorganite töös avaldab ametiasutus isikuandmeid ainult asja menetlemiseks ning menetlusega seotud isikutele minimaalselt, s.o asja lahendamiseks hädavajalikus mahus.

Vastavalt “Isikuandmete kaitse seadusele“ (§ 26), “Avaliku teenistuse seadusele“ (§ 55) on Võnnu Vallavalitsuse, Võnnu Vallavolikogu ja nende moodustatud komisjonide liikmed nii volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist ning ametiasutuse ametnikud kohustatud hoidma saladuses teenistuse tõttu teatavaks saanud perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui omavalitsusorgan või komisjon ei vaja seisukoha andmiseks või otsustamiseks otseselt isikuandmeid, edastab ametiasutus dokumendid organi liikmetele isikuandmeteta või muu konfidentsiaalse teabeta.

“Haldusmenetluse seaduse“ § 37 lõigetele 2 ja 3 tuginedes võimaldatakse haldusmenetluses menetlusosalistel toimiku ja dokumentidega tutvuda  ametiasutuses ametiisiku juuresolekul. Ametiisik peab tagama, et dokumentidega tutvumisel ei avaldata teiste menetlusosaliste eraelu puudutavaid andmeid.

Eriseadustest tulenevalt on ametiasutusel teatud asjades kohtuvälise menetleja õigused. Väärteomenetlust reguleerib üksikasjalikult “Väärteomenetluse seadustik“ koos “Kriminaalmenetluse seadustikuga“. Menetlusalune isik ja tema esindaja saavad materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras. Väärteoteate esitaja saab materjalidega tutvuda teabenõude esitamisega, arvestades kehtestatud juurdepääsupiiranguid.

Ametiasutus on liitunud e-toimiku infosüsteemiga. Süsteemi kasutatakse ka andmevahetuseks teiste asutustega (nt karistusandmete edastamisel karistusregistrile ja kohtutäiturile).

E-toimiku infosüsteem on kinnine ning sinna saab siseneda üksnes isikutunnistusega (ID-kaart). Juurdepääsuõigus on üksnes pädevatel ametiisikutel. Samuti saab menetlusosaline ise vaadata enda menetlusandmeid ning esitada ja saada kätte menetlusdokumente.

Väärteoteate esitaja andmed avaldab ametiasutus teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust (v.a “Korruptsioonivastase seaduse“ § 6 lõike 2 alusel korruptiivsest teost teatamisel ja lastekaitsega seotud ülesannete täitmisel).

Jõustunud väärteootsused registreeritakse ka karistusregistris. Ligipääs karistusregistrisse on piiratud, andmeid  saab küsida “Karistusregistri seaduse“ 3. peatükis sätestatud korras.

Ametiasutus peab isikuandmete kolmandatele isikutele ja asutustele edastamise kohta arvestust eraldi registris. Register on “Isikuandmete kaitse seaduse“ (§ 25 lg 2 p 5) ja “Avaliku teabe seadusega“ (§ 39 lg 2) sätestatud ülesannete täitmiseks ning ainult asutusesisene. Ametnik, kes isikuandmed või isikuandmetega dokumendi kolmandale isikule või asutusele edastas, peab registrisse märkima, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisi ja millist asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teavet ta edastas.

Õigus tutvuda enda andmetega

Igaühel on õigus küsida ametiasutuselt enda kohta käivaid isikuandmeid ning teavet ning õigus tutvuda kõikide tema kohta kogutud andmetega. Seda õigust võib piirata üksnes seaduse alusel.

Lähtuvalt “Isikuandmete kaitse seadusest“ (§ 19) on igal isikul õigus saada teada:

1) milliseid isikuandmeid tema kohta ametiasutuses kogutakse ja on kogutud;

2) millisel eesmärgil ning millisele seadusele või muule õigusaktile tuginedes tema andmeid töödeldakse;

3) millistele isikutele või asutustele on tema isikuandmeid edastatud.

Enda andmete töötlemise kohta on ametiasutuselt võimalus saada informatsiooni või tutvuda  andmetega, mida Teie kohta on kogutud, järgmiselt:

1) pöörduda suulise järelepärimisega telefoni teel ametniku vastuvõtul;

2) esitada kirjalik taotlus (Tartu tn 24, Võnnu alevik, Võnnu vald,  62401 Tartumaa; e-post See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. );

3) taotleda teabenõude (vt “Avaliku teabe seaduse“ § 14)  korras Teie isikuandmetega dokumentide väljastamist;

4) tutvuda Teie isikuandmetega dokumentide või registritega ametiasutuses koha peal.

Surnud isiku andmeid on õigus taotleda pärijal, surnu abikaasal, surnu vanematel ja vanavanematel, lastel ja lastelastel ning õel või vennal.

Isikuandmete väljastamiseks peab andmete väljastaja olema veendunud, et tegemist on just selle isikuga, kellel on õigus vastavaid andmeid saada. Seetõttu peab andmete taotleja vajadusel oma isikusamasust või andmete taotlemise õigust tõendama. Kui telefoni teel tehtud päringu puhul ei ole ametnikul võimalik veenduda, et andmeid küsib õigustatud isik, on ametnikul õigus paluda taotluse esitamist kirjalikult koos vajalike tõenditega.

Lähtuvalt “Isikuandmete kaitse seadusest“ (§ 19 lg 3) väljastab ametiasutus  nõutavad isikuandmed või põhjendab andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist taotluse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Olenevalt taotletavatest andmetest võib eriseadus isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi.

Teabenõude korras väljastatakse taotlejale tema isikuandmetega seotud dokumentide koopiad või väljatrükid või juhendatakse isik avalikustatud teabe juurde. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul nõuetekohaselt esitatud teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kui teabenõuet on vaja täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ametiasutus teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teavitatakse teabenõude esitajat.

Dokumentide ärakirjade ja väljatrükkide või isikuandmete väljastamisel paberkandjal eest võtab ametiasutus “Avaliku teabe seaduse“ § 25 lõike 2 ja “Isikuandmete kaitse seaduse“ § 19 lõike 2 alusel  alates dokumentide 21. leheküljest tasu 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest. Seda juhul, kui dokumentide või andmete väljastamise eest ei ole eriseadusega ette nähtud riigilõivu või muud tasu.

Ametiasutus keeldub dokumentidega koha peal tutvumise võimaldamisest ja dokumentide või teabe väljastamisest juhul, kui see võib:

1) kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, eraelu puutumatust või isikuandmete kaitset;

2)  takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist või raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses;

3) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.

Riiklikest registritest, millesse andmeandja on ametiasutus (Eesti rahvastikuregister, sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister; majandustegevuse register, riiklik ehitisregister, riigi maakataster, kinnistusraamat, Eesti Hariduse Infosüsteem, Haigekassa, kohustusliku kogumispensioni register,  e-toimiku infosüsteem) saab enda kohta käivaid andmeid kontrollida ka riigiportaali www.eesti.ee e-teenuse kaudu.

Igal isikul on õigus nõuda enda või oma esindatava (eestkostetava) ebaõigete isikuandmete parandamist. Selleks tuleb kas suuliselt või kirjalikult teha vastav tähelepanek ametiasutusele. Asjakohase teabe võib edastada kas asja menetlevale või menetlenud ametnikule või ametiasutuse üldkontaktidele (tel 730 1462, e-post See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või post Tartu tn 24, Võnnu alevik, Võnnu vald, 62401 Tartumaa). Paranduste tegemiseks võib ametiasutus nõuda täiendavaid tõendeid.

Kui isikuandmete töötlemise nõue ei tulene seadusest, peab ametiasutus isikuandmete töötlemiseks saama Teilt vabal tahtel kirjaliku nõusoleku (vt “Isikuandmete kaitse seaduse“ § 12). See on põhjus, miks erinevatele preemiatele, konkurssidele esitamiseks või Internetis valla veebilehel või valla ajalehes isikuga seotud andmete edastamiseks või avalikustamiseks on vaja ka vastava isiku nõusolekut.

Kui ametiasutusel  ei ole Teie isikuandmete kasutamiseks enam (nt andmete säilitamise tähtaeg on lõppenud) seaduslikku alust, kuid Te leiate, et andmete töötlemist jätkatakse, võite nõuda andmete kasutamise lõpetamist või andmete kustutamist.

Peamised isikuandmete töötlemisega seotud ülesanded:

1) vastavalt “Rahvastikuregistri seadusele“ ja “Perekonnaseisutoimingute seadusele“ isikute elukohaandmete Eesti rahvastikuregistrisse kandmine, registrikande aluseks olevate andmete kogumine ja säilitamine, rahvastikuregistrist seadusega sätestatud alustel andmete väljastamine;

2) sotsiaalhoolekande ja tervishoiukorraldusega seotud seaduste (“Sotsiaalhoolekande seadus“, “Riiklike peretoetuste seadus“, “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus“, “Tööturuteenuste ja  ‑toetuste seadus“, “Riikliku matusetoetuse seadus“, “Psühhiaatrilise abi seadus“, “Ravikindlustuse seadus“ jms) ning nende seaduste alusel antud õigusaktidest lähtuvalt sotsiaalhoolekande korraldamiseks, sotsiaalabi ja -teenuste osutamiseks ning rahvatervise kindlustamiseks ja tagamiseks vajalike isikuandmete kogumine ja säilitamine, andmete sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse  kandmine, andmete kontrollimine ning seaduste alusel andmete väljastamine;

3) “Perekonnaseadusest“ tulenevalt piiratud teovõimega isikute (nii alaealiste kui ka täiskasvanute) eestkoste ja õiguste kaitse korraldamiseks vajalike isikuandmete kogumine, säilitamine ning seaduste alusel andmete edastamine ja väljastamine;

4) “Eesti Vabariigi haridusseaduse“, “Koolieelse lasteasutuse seaduse“, “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“, “Huvikooli seaduse“ ning nende alusel antud õigusaktidest lähtuvalt isikute andmete kogumine ja säilitamine, andmete Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) sisestamine ning EHISest andmete saamine ja seaduse alusel väljastamine;

5) majandustegevusega seotud eriseaduste alusel (“Ühistranspordiseadus“, “Reklaamiseadus“, kaevetööde eeskiri jms) lubade väljastamiseks või vastavateks kooskõlastusteks isikuandmete kogumine ja säilitamine ning seaduse alusel väljastamine;

6) “Planeerimisseadusest“ tulenevalt algatatud planeeringutega seotud isikuandmete ning “Ehitusseadusest“ tulenevalt ehitiste ehitamise ja kasutamisega seonduvate isikuandmete kogumine ning riiklikusse ehitisregistrisse andmete  kandmine, “Ehitusseadusega“ sätestatud isikuandmete kogumine ja säilitamine, kontrollimine ning seaduste alusel andmete edastamine ja väljastamine;

7) “Maamaksuseaduse“, “Maakatastriseaduse“, “Maakorraldusseaduse“ ja “Kinnistusraamatu seaduse“ alusel maaüksuse kasutamise ja maksustamisega seotud isikuandmete kogumine ja säilitamine ning seaduste ja nende alusel antud õigusaktidest lähtuvalt maakatastrisse ja kinnistusraamatusse isikuandmete edastamine ning vastavatest registritest isikuandmete saamine, Maksu- ja Tolliametile maamaksu määramiseks andmete edastamine;

8) maa- ja omandireformi reguleerivatest õigusaktidest lähtuvalt isikuandmete kogumine, säilitamine ja seaduste alusel andmete edastamine;

9) “Jäätmeseadusest“ tulenevate ülesannete täitmisega seotud isikuandmete kogumine ja säilitamine ning jäätmevaldajate registrisse andmete kandmine, alusandmete kogumine ja säilitamine, kontrollimine ning seaduste alusel andmete edastamine ja väljastamine;

10) “Kalmistuseaduse“ alusel maetute ning hauaplatside hooldamise ja kasutamisega seotud isikute andmete kogumine ja säilitamine ning seaduse alusel andmete edastamine;

11) “Loomatauditõrje seaduse“ alusel koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks loomaomanike andmete kogumine, andmekogusse kandmine, säilitamine ja seaduste alusel edastamine;

12) “Võlaõigusseadusest“ ja “Raamatupidamise seadusest“ tulenevalt Võnnu vallaga lepingulises suhtes olevate isikute andmete kogumine, säilitamine ning seaduse alusel väljastamine ja edastamine;

13) eriseadustega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud kohtuvälise menetleja ülesannete täitmisel väärteomenetluses isikuandmete kogumine ja säilitamine ning väärteomenetluses e‑toimiku menetluse infosüsteemi andmete sisestamine ning seaduste alusel väljastamine;

14) valimisseaduste alusel (“Riigikogu valimise seadus“, “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus“, “Euroopa Parlamendi valimise seadus“ ja “Rahvahääletuse seadus“) kandideerivate isikute ning valijate andmete kogumine ja säilitamine ning seaduse alusel väljastamine;

15) Võnnu vallaga töö- või teenistussuhtes olevate isikute kohta “Töölepingu seaduse“ või “Avaliku teenistuse  seaduse“ alusel töö- või teenistussuhteks vajalike isikuandmete, “Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest“ tulenevate isikuandmete ning “Raamatupidamise seadusest“ ja “Korruptsioonivastasest seadusest“ tulenevate isikuandmete kogumine, säilitamine ning seaduse alusel väljastamine, andmete Haigekassale ja kohustusliku kogumispensioni registrile edastamine;

16) “Korruptsioonivastasest seadusest“, “Raamatupidamise seadusest“ ja “Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest“ tulenevalt isikute, kes oma tegevusega on Võnnu valla majandus- ja finantstegevusega seotud, kohta eelmärgitud seadusest tulenevate andmete kogumine, säilitamine ja seaduse alusel väljastamine;

17) “Avaliku teabe seaduse“, „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ ja asjaajamiskorra ühtsete aluste alusel asutusele saadetud avalduste, teabenõuete, märgukirjade, selgitustaotluste saatjate andmete kogumine, dokumendiregistrisse kandmine, säilitamine ja seaduse alusel väljastamine;

18) “Välismaalaste seaduse“ § 294 alusel Võnnu valla territooriumil viibiva välismaalase õigusliku staatuse kohta andmete kontrollimine ning tema kohta andmete kogumine  ning seadusliku aluseta Võnnu vallas viibivast või töötavast välismaalasest Politsei- ja Piirivalveametile teabe edastamine;

19) avaliku korra ja vara kaitseks avalikesse kohtadesse paigutatud jälgimisseadmete kaudu isikute kujutiste salvestamine, säilitamine ja seaduse alusel väljastamine;

20) muudel juhtudel, kui isik pöördub omaalgatuslikult ametiasutuse või omavalitsusorganite poole.